Leedu ei viinud 2025. aastal lõpule 59% kavandatud relvahanketest, leidsid riigikontrolörid

Leedu kulutab kaitsele rekordilisi summasid, kuid selle ostumehhanismid ei pea sammu. See on Riigikontrolli (Valstybės kontrolė) järeldus, mis avaldas oma relvade ja sõjavarustuse ostude auditi 2026. aasta 21. augustil.

Lühike vastus: audiitorid vaatasid läbi aastad 2021–2025 ja ei leidnud olulisi riigihankeseaduse rikkumisi. Selle asemel leidsid nad süsteemi, mis teeb otsuseid aeglaselt, laseb nõuandvatel organitel teha otsuseid, milleks neil puudub volitus, ja ei jälgi peaaegu pooli seaduslike erandite alusel tehtud oste. Kaitseministeerium esitab valitsusele seaduseelnõud sel sügisel. Kui müüte Leedu kaitsesektorile, siis reeglid, mille alusel pakkumisi teete, on ümberkujundamisel.

Audit viies numbris

• 59 protsenti kavandatud relvahanketest jäi 2025. aastal teostamata, võrreldes 24 protsendiga 2023. aastal
• 42 protsendil analüüsitud juhtudest kulus enne ostu alustamist 30–374 päeva sisemisele kooskõlastamisele
• 3,4 miljardit eurot 62 lepingus sõlmiti seaduslike erandite alusel aastatel 2023–2025, mis moodustab 40 protsenti kogu lepingute väärtusest
• 38 protsendil läbi vaadatud tavapärastest hangetest (8 juhust 21-st) esines olulisi või keskmisi kontrollipuudusi
• 33 protsenti kasvas Leopard 2 A8 tankiprojekti väärtus, kui kõik sõlmitud ja kavandatud lepingud kokku loeti

Mida audit leidis

Rohkem kui pooled Leedu eelmisel aastal kavandatud ostudest ei teostunud kunagi. Audiitorid toovad välja neli põhjust: armee vajadused muutusid, nõuded ei olnud valmis, tarnijad ei esitanud pakkumisi õigeaegselt või hinnad olid kõrgemad, kui ostja oleks aktsepteerinud. Kaks neljast põhjusest on tarnija poolel. Audit soovib, et ebaõnnestumiste määr langeks 20 protsendini.

Ostmine sageli takerdub enne algust. 42 protsendil analüüsitud juhtudest kulus ainuüksi sisemisele kooskõlastamisele üks kuu kuni üle aasta. Audiitorite etalon kogu rahvusvahelise hanke jaoks on 180–240 päeva. Nad soovivad, et kooskõlastamine piirduks 35 tööpäevaga ja kogu tee kinnitatud vajadusest tarnimiseni 730 päevaga.

3,4 miljardit eurot, mis sõlmiti seaduslike erandite alusel, oli seaduslik. Audiitorid ütlevad seda otse. Nende probleem on see, mis juhtub pärast: peaaegu pooli neist ostudest ei jälgita.

Tavapärastes hangetes leidsid audiitorid kontrollipuudusi, mitte reeglite rikkumisi. Ükski rikkumine ei oleks tulemust muutnud. Kuid ostjad jätsid sageli turu-uuringud vahele või ei dokumenteerinud neid, ja 13 relvaostudega seotud 16 sõjalisest võimekusest on endiselt arendamisel vanemate plaanide alusel.

Mastaabi mõttes: Leedu sõlmis aastatel 2023–2025 relvade ja varustuse lepinguid 8,7 miljardi euro väärtuses, relvade osakaal kasvas 14 protsendilt 40 protsendini kõigist kaitsekulutustest ja selle aasta kaitse-eelarve on 5,38 protsenti SKP-st, umbes 4,8 miljardit eurot.

Kes tegelikult otsustas

Nõuandvad organid otsustasid tegelikult, mida osta, ja neil ei olnud selleks luba. Kaitseministeeriumi ressursside nõukogu ja kaks teist nõuandvat rühma osalesid 14-s 31-st analüüsitud hankest ning Kaitseministeeriumi ressursside agentuur tegutses seejärel nende protokolliotsuste alusel ilma ministri õigusaktita. Audiitorite sõnastus on otsekohene: neil organitel "ei ole seaduslikult otsustusõigust; nende eesmärk on ainult esitada ettepanekuid ja järeldusi."

Nende liikmed ei deklareeri erahuve hankes osalejatena, sest ükski reegel seda ei nõua. Agentuuri sees ei registreerinud 53 protsendil juhtudest asjassepuutuvad isikud oma osalust konkreetses ostus ja 74 protsenti neist olid ostutaotluse ise kirjutanud.

Riigikontrolör Irena Segalovičienė sõnastas panused ühes lauses: "Tänapäeval on kaitses aeg sama kriitiline ressurss kui rahastus."

Vastus

President Gitanas Nausėda ütles, et audit oli esile tõstnud "teatud süsteemsed asjad, mida me peame parandama."

Endine kaitseminister Dovilė Šakalienė luges sama aruannet õigustuseks. Olulisi süsteemseid rikkumisi ei leitud, ütles ta, ja tegelik probleem on 2007. aastal ehitatud hankesüsteem. Ta lisas, et 59 protsenti hõlmab oste, mis tühistati armee vajaduste muutumise tõttu, mis võib olla õige otsus, ja et tema kehtestatud kiirendatud menetlused olid umbes 105 päeva kiiremad kui tavalised. Ta nõustus, et mõned järeldused on õigustatud.

Praegune kaitseminister Robertas Kaunas ütles, et audit kinnitas seda, mida oli aastaid räägitud: süsteem "toimis ilma selgete tähtaegadeta, ilma eraldatud vastutusteta ja ilma tõhusa järelevalveta." Tema ministeeriumi enda selgitus aeglase tempo kohta ei ole raha, vaid tööstus: "paljude tootjate võimsus on broneeritud mitmeks aastaks ette." Ta tunnistab, et mõned projektid on libisenud, kuid ei ütle, millised.

Ministeerium on alustanud hankeseaduse läbivaatamist, alustanud kaitsehangete andmete haldamist ühes süsteemis ja teinud Kaitseministeeriumi ressursside agentuurist keskse ostuorgani. "Sel sügisel esitab ministeerium valitsusele seaduseelnõud, mis aitavad muuta hanked tõhusamaks." Peaminister Mindaugas Sinkevičius on öelnud, et praegune tempo teda ei rahulda ja hanked tuleb jälgida valitsuse kantselei tasandil.

Mida keegi pole veel avaldanud: mida seaduseelnõud sisaldavad ja milline on Leedu uuendatud 2027. aasta kaitse-eelarve.

Mida nüüd teha

• Tühistatud hange? Kontrollige algse hankijaga, kas nõuet muudetakse või hange kuulutatakse uuesti välja.
• Turvalisuse või kaitse CPV-kood? Enne kui eeldada, et tegemist on sõjalise võimalusega, kontrollige, kes on ostja. Praegu avatud 16-st hankest vaid kaks pärinevad Kaitseministeeriumi asutustelt.
• Müüte raskesti hangitavat varustust? Olge valmis esitama usaldusväärseid võimsuse ja tarneaja tõendeid. Kaitseministeerium ütleb, et selle kulutuste peamine piirang on nüüd tööstuse võimsus ja tarneahelad, kus paljud tootjad on aastaid ette broneeritud.

Avage Tendly, et näha, millised Leedu hanked teie ettevõttele täna sobivad, või laske Strategist eksperdil turul silma peal hoida, kui reeglid muutuvad.