Läti vaatab suured riigihanked üle: mida pakkujad teadma peavad

Läti rahandusminister on öelnud välja selle, mida pakkujad omavahel sosistavad: riigihanked "ei tohi muutuda peaaegu raha raiskamise sünonüümiks". 25. augustil 2026 toetas ministrite kabinet teda otsusega, mis paneb iga keskvalitsuse ja selle ettevõtete suure ostu läbivaatamisele.

Lühike vastus: kabinet kiitis heaks rahandusministeeriumi protokolliotsuse, mis kohustab riigikantseleid, iga ministeeriumi ja nende allasutusi hindama iga kavandatud või juba alustatud hanke, mille väärtus on kaupade ja teenuste puhul 140 000 eurot või rohkem, või ehitustööde puhul 1 miljon eurot või rohkem. Iga hange peab olema põhjendatud kui vajalik ja tarnijatele esitatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed, eraldi on välja toodud IKT-hanked. Riigiettevõtted pidid lõpetama 1. septembriks. Ministrid esitavad kabinetile aruande 30. septembriks. Kui müüte Läti riigile, võib pakkumine, millele te pakkumust esitate, olla üks neist, mida praegu koostatakse.

Otsus viie numbri kaupa

• 140 000 eurot: kaupade ja teenuste lepingute läbivaatamise piir, kavandatud või juba alustatud
• 1 000 000 eurot: ehitustööde lepingute läbivaatamise piir
• 1. september 2026: riigiettevõtete tähtaeg oma hangete läbivaatamiseks
• 30. september 2026: ministrite tähtaeg oma tulemuste esitamiseks kabinetile
• Üks vorm: Riigihangete Järelevalve Büroo saadab igale asutusele sama malli, et vastuseid saaks võrrelda

Mis otsustati

Läbivaatamine ulatub kaugemale kui hanke kalliduse kontrollimine. Asutused peavad küsima, kas ost on vajalik, kas selle maksumus on põhjendatud, kas on olemas alternatiive ja kas tarnijatele esitatavad nõuded on lepingu eseme ja ulatusega proportsionaalsed.

IKT-le pööratakse erilist tähelepanu. Rahandusministeerium soovib, et ostjad otsiksid ka hinnatõusu ja ühe tarnija sõltuvuse riske, sealhulgas riigi elektroonilise hankesüsteemi e-kataloogide kaudu tehtud ostude puhul. Tulemused saadetakse kabinetile tagasi ühel Riigihangete Järelevalve Büroo standardvormil, et erinevate ministeeriumide vastuseid saaks võrrelda.

Otsus käsib ostjatel "tagada võimalikult lai konkurents ja finantsressursside ökonoomne käitlemine". Rahandusminister Māris Kučinskis raamis harjutuse oma kolleegidele testina: "Iga ministeerium ja iga minister peab suutma selgelt näidata, et kavandatud hanked on kasulikud, põhjendatud ja pakuvad ühiskonnale reaalset väärtust." Tema ministeerium kirjeldab läbivaatamist kui üht valitsuse meedet hinnatõusu ja piiratud konkurentsi vastu riigihangetes.

Miks läved olulised on

Need kaks piiri ei ole meelevaldsed. 140 000 eurot on EL-i lävi alates 1. jaanuarist 2026, millest alates tuleb keskvalitsuse kaupade ja teenuste ostud kogu liidus avaldada, seega on läbivaatamisel olevad kaubad ja teenused laias laastus need, mida pakkuja kõikjal Euroopas ootaks TED-is näha, kui need avaldatakse. Ehitustööde piir on erinev: EL-i lävi ehitustööde puhul on 5 404 000 eurot, seega ulatub 1 miljoni euro piir sügavale lepingutesse, mida avaldatakse ainult riiklikult. Ja mõlemal arvul on Läti õiguses tulevik. Saeima poolt mais vastu võetud hankereformi kohaselt kehtivad täielikud menetlusreeglid alates 140 000 eurost kaupade ja teenuste puhul ning alates 1 miljonist eurost ehitustööde puhul alates 1. jaanuarist 2028. Läbivaatamine testib riigi oste seaduse enda liikumissuundade suhtes.

Tendly andmed annavad aimu mahust. Praegu Lätis avatud 679 pakkumusest on 147 avaldatud hinnanguga 140 000 eurot või rohkem ja 49 on 1 miljon eurot või rohkem. Need arvud alahindavad tegelikku arvu, sest 329 avatud pakkumusest ei avalda üldse hinnangut. Kaks tosinat avatud pakkumust nimetavad ostjaks ministeeriumi või riigikantselei ja 19 on IKT-ostud, neist kuus üle läbivaatamise piiri. Läbivaatamine ei puuduta omavalitsusi, mis moodustavad suure osa Läti turust, seega jääb enamik avatud pakkumusi sellest välja. Kuid riigile tarnija jaoks on praegu uuritavad väärtusvahemikud just need, kus asuvad tõsised lepingud.

Mida keegi veel öelnud ei ole

Otsus käsib teha hindamise ja aruande. See ei peata ühtegi pakkumust ega ütle, mis juhtub hankega, mis testi ei läbi. Kas tulemused avaldatakse ja kas pakkujatele teatatakse, kui käimasolevat pakkumust muudetakse või tagasi võetakse, ei ole samuti otsuses kirjas. Esimesed vastused peaksid tulema siis, kui ministrite aruanded jõuavad kabinetile septembri lõpus.

Mida nüüd teha

• Kas pakute praegu suurele Läti riigihankele? Jälgige septembri jooksul muudatuste või tagasivõtmise teateid. Ülevaade ei peata hankeid, kuid ostjatel, kes ei suuda nõuet õigustada, on põhjus seda muuta.
• Kas kaotasite Läti riigihanke juurdunud tarnijale? Pange tähele, milline nõue teid välja jättis. Kui see hange tuleb pärast 30. septembrit tagasi, kontrollige, kas nõue säilis.
• Kas müüte IKT-d Läti riigile? Otsuses nimetatakse tarnijast sõltuvust riskiks, mida tuleb hinnata. Olge valmis näitama, mida teile üleminek maksab ja mida see säästab.

Avage Tendly, et näha, millised praegu avatud Läti hanked teie ettevõttele sobivad, või laske Strategist eksperdil turgu teie eest jälgida, kui ülevaate tulemused saabuvad.