Šveitsi justiitsminister pani Amazoni rollile e-ID usaldusregistrites veto, suveräänsusest saab hanketegur

Šveitsi valijad kiitsid riikliku e-ID heaks 50,39 protsendiga ja kaks seda ehitavat föderaalasutust olid lähedal selle usaldusinfrastruktuuri osa paigutamisele Amazoni pilve. Föderaalnõunik Beat Jans, föderaalse justiits- ja politseiministeeriumi (Eidgenössisches Justiz- und Polizeidepartement, EJPD) juht, peatas plaani 2026. aasta veebruari keskel. Veebiajakiri Republik teatas sellest 1. septembril 2026; heise online, Blick ja Swiss IT Magazine järgnesid.

Lühike vastus: Föderaalne Justiitsamet (Bundesamt für Justiz, BJ) ja Föderaalne Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Amet (Bundesamt für Informatik und Telekommunikation, BIT) soovisid sel kevadel anda Amazon Web Servicesile lisavõimsust e-ID usaldusinfrastruktuuri käitamiseks. Jans pani sellele veto enne lepingu sõlmimist, põhjendades seda USA pilveseaduse, lukustumise ja poliitilise "tapmislüliti" riskiga. BIT hakkab registreid haldama kahes föderaalses andmekeskuses. IT-tarnijate jaoks on oluline, kuidas Šveitsi ja EL-i ostjad hakkavad hindama "digitaalset suveräänsust".

Lugu viies numbris

• 50,39 protsenti: jah-häälte osakaal 28. septembril 2025 toimunud e-ID seaduse referendumil.
• 2026. aasta veebruari keskpaik: kui Jans plaani peatas; lepingu sõlmimine oli kavandatud 2026. aasta kevadeks.
• 90 päeva: aken föderaalsete andmete väljatoomiseks pärast Amazoni pilvelepingu lõpetamist, Republiku tõlgenduse kohaselt.
• Viis teenusepakkujat: Amazon Web Services, Microsoft, Alibaba, IBM ja Oracle omavad föderaalseid "Public Clouds Bund" raamlepinguid (WTO-20007), mida on pikendatud 2031. aastani.
• 2027. aasta esimene pool: usaldusinfrastruktuuri eeldatav käivitamine BJ andmetel. E-ID-l endal ei ole kindlat käivitamiskuupäeva.

Mis oli plaanis

Plaan oli varuplaan. Republik kirjeldab "lisavõimsust nn usaldusinfrastruktuuri käitamiseks": süsteem peab olema ööpäevaringselt saadaval ja kui föderaalsed andmekeskused peaksid ebaõnnestuma, saaks Konföderatsioon kiiresti Amazonile toetuda. Republik nimetab seda tehniliselt arusaadavaks; föderaalne piirivalveamet käitab oma tollirakendusi Amazonis samal põhjusel.

Kaalul olid süsteemi kaks registrit: põhiregister (Basisregister), mis haldab e-ID staatust anonüümsel kujul, ja usaldusregister (Vertrauensregister), volitatud väljastajate ja kontrollijate avalik nimekiri. Programmi tehnoloogia lehe kohaselt ei salvesta kumbki isiklikke andmeid üksikutest mandaatidest.

Ajastus selgitab, miks ametid väljapoole vaatasid. Republik tsiteerib siseringi allikaid, kes seostavad plaani puuduva Šveitsi valitsuse pilvega, mis on "massiliselt edasi lükatud ja isegi veel hankimata", mistõttu föderaalkantselei pikendas 2021. aasta pilve raamlepinguid veel viie aasta võrra. heise online ütleb, et IT-juhid nägid neid olemasolevaid raamlepinguid pragmaatilise väljapääsuna.

Miks see peatati

Ametlikku lepingut ei sõlmitud. Republik teatab, et BJ ja BIT "soovisid kevadel" ülesande anda ja et Jans peatas selle veebruari keskel. Ükski aruanne ei kirjelda allkirjastatud lepingut ega nimetata hankemenetlust.

Teatatud vastuväited puudutavad pigem kontrolli kui andmeid. Republik loetleb kolm: Amazonile kehtivad USA järelevalveseadused, näiteks Cloud Act; tehniline lukustumine muudaks teenusepakkuja vahetamise 90 päeva jooksul vaevalt hallatavaks; ja "tapmislüliti" risk, kui USA administratsioon otsustaks teenuse välja lülitada. Lõpetamisel on administratsioonil ainult 90 päeva aega oma andmete väljavõtmiseks, enne kui Amazon need kustutab.

Keegi ei ole Jansi suveräänsuse argumendi kohta tsiteerinud. Republik kirjutab, et lepingu sõlmimine Amazoniga oleks diametraalselt vastuolus föderaalnõukogu plaanidega suurendada digitaalset suveräänsust, "nagu kinnitavad föderaalnõukogu lähedased siseringi allikad".

Vastus

BJ ei eita ega kaitse plaani. Selle avaldus Republikile, mida kordas Blick: projektitöös "uuriti kõiki võimalusi tehnilisest seisukohast, olenemata sellest, milliseid võimalusi eelistati või üldse kaaluti".

Ametite seisukohal on õiglane tõlgendus. Föderaalkantselei juhised viie raamlepingu pakkuja kohta ütlevad, et spetsialiseeritud amet otsustab pilve kasutamise üle pärast kaitsevajaduste analüüsi ja pärast oma osakonnaga konsulteerimist. See on laias laastus kooskõlas kantselei kirjeldatud protsessiga, kuigi aruandlus ei tuvasta, millised ametlikud sammud siin lõpule viidi.

Swiss IT Magazine teatab, et mitmed kriitikud näitavad vähe arusaamist pelgalt asjaolust, et USA hüperskaala üldse lühinimekirja pääses.

Kus registrid praegu asuvad

Avaldatud seisukoht ei ole muutunud. EJPD 25. veebruari 2026. aasta teade ütleb, et BIT opereerib infrastruktuuri kahes sõltumatus föderaalses asukohas, PRIMUS Bernis ja CAMPUS Frauenfeldis, ning et e-ID pidi käivituma 1. detsembril 2026.

See kuupäev on nüüdseks möödas. 30. juunil 2026 teatas BJ, et tehisintellekti arengud nõuavad veebipõhises väljastamises lisaturvalisust, käivitamine lükatakse edasi ja kuupäev selgub pärast töö suures osas valmimist. Usaldusinfrastruktuur peaks igal juhul käivituma 2027. aasta esimesel poolel.

Mis on veel lahtine

Keegi ei ole avaldanud, mis asendab Amazoni varuplaani. BJ 30. juuni teade ei maini võimsust ega hostimist ning e-ID programmi hankeleht, mis ütleb, et kõik selle hanked lähevad simap.ch-sse, ei lingi midagi uuemat kui 2023. aasta. Šveitsi valitsuse pilveteenuste hange on veel ees.

Suveräänsus kui hanketegur

Digitaalne suveräänsus on föderaalne prioriteet 2026. aastaks. Föderaalnõukogu digitaalse Šveitsi strateegia, mida uuendati 12. detsembril 2025 ja mis on föderaaladministratsioonile siduv, teeb sellest ühe kolmest fookusteemast e-ID enda kõrval, eesmärgiga, et administratsioon suurendaks oma suveräänsust ja kriisikindlust.

See on kirjutatud ka järgmisse suurde Šveitsi pilveostu. Šveitsi valitsuse pilv, mis on planeeritud aastateks 2025–2032 kogumaksumusega 319,4 miljonit Šveitsi franki, on kolmeastmeline ja selle keskmine aste, "Public Cloud Schweiz", hoiab andmeid Šveitsis "ka kõrgemate suveräänsusnõuete täitmiseks". Seni ületab lõhe BIT-i 2026. aasta aprilli "Professional Services Public Cloud" hange, kaheksa partiid 130 miljoni Šveitsi frangi piiriga kuni 2031. aasta lõpuni.

EL läheb kaugemale. 3. juunil 2026 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pilve- ja tehisintellekti arendamise seaduse kohta (COM(2026) 502 final). Pilveteenuseid ostvad hankijad peaksid hankima vähemalt „Liidu tagatise taseme 1” ja kui riskianalüüs leiab „avaliku korra asjakohasuse”, siis ainult tasemetel 2–4 tunnustatud teenuseid, mis ulatuvad tõendatud sõltumatusest kolmandatest riikidest kuni ELi omandiõiguse ja täieliku tarneahela kontrollini. Eraldi artikkel nõuaks liikmesriikide ostjatelt „Liidu lisaväärtuse” kriteeriumide lisamist innovaatiliste pilveteenuste ja tehisintellekti süsteemide riigihangetesse, kuigi need kriteeriumid peaksid jääma pigem abistavaks kui otsustavaks. See on ettepanek, mitte seadus.

Komisjoni enda ostud näitavad, kuidas see toimib. 17. aprillil 2026 sõlmis ta 180 miljoni euro suuruse suveräänse pilve hanke nelja Euroopa teenusepakkujaga, hinnates neid oma pilve suveräänsuse raamistiku alusel, ja märkis, et range raamistiku piires tegutsevad mitte-Euroopa tehnoloogiad võivad vastata miinimumtasemele. Üks võitnud konsortsium hõlmab S3NS-i, Thalese ja Google Cloudi ühisettevõtet.

Mida nüüd teha

• Kas pakute Šveitsi avaliku sektori operatsiooni- või majutuslepingule? Kontrollige, millisele SGC tasemele või kaitsetasemele nõue vastab, ja valmistage ette oma väljumistingimused ja kolmanda riigi kokkupuute avaldus enne küsimuste vooru.
• Kas müüte ELi avaliku sektori asutusele? Lugege COM(2026) 502 tagatise taseme definitsioone kohe; isegi ettepanekuna on need sõnavara, mida „avaliku korra asjakohasusega” ostjad järgmisena kasutavad.
• Kas jälgite e-ID-d ennast? Jälgige simap.ch ja e-ID programmi hankelehte mis tahes teate saamiseks registri toimimise või varuvõimsuse kohta; pärast vetot pole midagi ilmunud.

Avage Tendly, et näha praegu avatud Šveitsi operatsioonide ja andmekeskuste hankeid, või laske Strategist eksperdil neid teie eest jälgida.