ELi hankeläved 2026 ja reeglimuudatused VKEde jaoks

Viimati üle vaadatud: 28. juuli 2026

Käesoleval aastal on ELi riigihangetes olulised kaks arengut. Peamised ELi piirmäärad muutusid 1. jaanuaril 2026. Lisaks kavatseb Euroopa Komisjon esitada ELi hankeraamistiku olulise revisjoni 9. septembril 2026. Piirmäärade uuendus kehtib nüüd; laiem reform mitte. Mitmes riigis pakkumisi tegeva VKE jaoks on oluline eristada juba kehtivaid reegleid ettepanekutest, mis võivad veel muutuda.

Lühike vastus

Alates 15. augustist 2026 kehtivad 2026.–2027. aasta hanke piirmäärad ja need on veidi madalamad kui eelmisel perioodil. Euroopa Komisjon teatab, et esitab riigihangete seaduse 9. septembril 2026. Lekkinud siseeelnõu aruanded näitavad, et komisjon on kaalunud ühtset määrust, mis asendaks kolm peamist 2014. aasta hankedirektiivi, koos tihedamalt seotud digitaalsete kontrollide ja mittehinnakriteeriumide tugevama rolliga. Need üksikasjad ei ole ametlikud enne, kui komisjon oma ettepaneku avaldab. Praegu käimasolevad hanked jäävad kehtiva seaduse ja nende hankedokumentides esitatud nõuete alla.

Mida see juhend käsitleb

• Mis muutus ELi-ülestes hanke piirmäärades 1. jaanuaril 2026
• Mida kavandatav ELi riigihangete seadus võib muuta ja miks see veel seadus ei ole
• Miks VKEde juurdepääs on reformide arutelu oluline osa
• Miks reeglid ei ole identsed kõigil 26 Tendly kaetud turul
• Mida sellega tegelikult sel nädalal ette võtta
• Lühike KKK selle kohta, mis on ja mis ei ole veel muutunud

Mis juba muutus 1. jaanuaril 2026

Alates 1. jaanuarist 2026 on direktiivi 2014/24/EL kohased peamised piirmäärad keskvalitsusasutuste sõlmitud asjade ja teenuste lepingute puhul 140 000 eurot, allkeskvalitsusasutuste sõlmitud lepingute puhul 216 000 eurot ja ehitustööde lepingute puhul 5 404 000 eurot. Sotsiaal- ja muude eriteenuste puhul kehtib piirmäär 750 000 eurot, kommunaalteenuste ja teenuste puhul on piirmäär 432 000 eurot. Kõik summad on käibemaksuta. Need arvud käivitavad asjakohased ELi hankereeglid ja ELi-ülesed avaldamiskohustused; need ei ole üldine piir formaalse ja mitteformaalse hankemenetluse vahel. Komisjon vaatab need iga kahe aasta tagant läbi, et viia need vastavusse Maailma Kaubandusorganisatsiooni valitsushangete kokkuleppe eriarveldusühikutes väljendatud piirmääradega.

Allpool ELi piirmäärasid kehtivad üldjuhul riiklikud hankereeglid, kuigi need reeglid peavad siiski austama ELi õiguse üldpõhimõtteid. Riiklikud piirmäärad ja reklaaminõuded muutuvad iga riigi enda ajakava järgi ega pruugi ELi näitajatega kooskõlas olla.

Suurem muudatus: valmistatakse ette ELi riigihangete seadust

Piirmäärade läbivaatamine oli rutiinne. Kavandatav riigihangete seadus on laiem poliitikareform. Alates 2025. aastast on komisjon hinnanud praegust raamistikku, konsulteerinud sidusrühmadega ja koostanud seadusandliku ettepaneku. Praegune horisontaalne raamistik põhineb peamiselt direktiividel 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2014/23/EL, mille liikmesriigid on üle võtnud siseriiklikku õigusesse. Lekkinud siseeelnõu väidetavalt pakub välja nende kolme direktiivi asendamist ühe otsekohaldatava määrusega, kuid see valik ei ole ametlik enne, kui ettepanek on avaldatud.

Komisjon märkis algselt ettepaneku esitamise kuupäevaks 1. juuli 2026 ja nüüd teatab, et seda oodatakse 9. septembril 2026. Lekkinud eelnõu põhjal, mis võib enne avaldamist veel muutuda, reform:

• Ühendaks peamised avaliku sektori, kommunaalteenuste ja kontsessioonide reeglid ühte määrusesse ning tunnistaks kehtetuks direktiivid 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2014/23/EL.
• Asendaks tuttava menetlusstruktuuri vaikimisi avatud läbirääkimistega menetlusega, dünaamilise lihtsustatud menetlusega korduvate valmisostude puhul, innovatsiooniväljakutse menetlusega ja piiratud menetlustega hankelepingute sõlmimiseks ilma eelneva konkurentsita.
• Ühendaks riiklikud e-hankesüsteemid tihedamalt ja looks elektroonilise sobivusteenuse, mille eesmärk on võimaldada tarnijatel taaskasutada kontrollitud ettevõtteteavet, selle asemel et korduvalt esitada samu tõendeid.
• Annaks tugevama ja süstemaatilisema rolli kvaliteedile, jätkusuutlikkusele, vastupanuvõimele, sotsiaalsetele kaalutlustele ja teatud strateegilistes sektorites Euroopa eelistuskriteeriumidele. Praegused reeglid lubavad juba paljusid mittehinnakriteeriume, seega on kavandatav muudatus peamiselt seotud sellega, kui järjekindlalt ja ulatuslikult neid kasutatakse.

Ükski neist lekkinud detailidest ei ole lõplik. Pärast avaldamist vajab ettepanek veel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu heakskiitu. Ühine ELi tegevuskava on seadnud läbirääkimiste lõpetamise eesmärgiks 2027. aasta neljanda kvartali, kuid see ei ole uute reeglite kohaldamise garanteeritud kuupäev. Ettevõtted peaksid ettepanekut jälgima, kuid nad ei tohiks oma pakkumismenetlusi lekkinud teksti järgi ümber kujundada.

Miks VKEd reformis olulised on

Reform ei ole suunatud ainult VKEdele. Komisjon loetleb oma eesmärkide hulgas ka lihtsustamise, digitaliseerimise, konkurentsivõime, vastupanuvõime, jätkusuutlikkuse ja majandusjulgeoleku. VKEde juurdepääs on siiski oluline osa arutelust. Euroopa Kontrollikoda leidis, et konkurents ELi riigihangete lepingute pärast nõrgenes aastatel 2011–2021 ja et 2014. aasta reform ei saavutanud mitmeid oma eesmärke, sealhulgas lihtsamaid menetlusi ja tugevamat konkurentsi. SMEunited on eraldi väitnud, et liikmesriigid ei ole piisavalt kasutanud VKE-sõbralikke vahendeid, mis on juba praeguste direktiivide alusel kättesaadavad.

Turg on märkimisväärne. Euroopa Komisjon teatab, et riigihanked moodustavad umbes 14% ELi SKPst ja hõlmavad üle 250 000 avaliku sektori asutuse kogu liidus.

Reeglid ei ole identsed kõigil 26 turul

ELi piirmäärad annavad ühise käivitaja peamistele ELi hankereeglitele, mitte ülempiiri. Nendest allpool reguleerib menetlust üldjuhul siseriiklik õigus, arvestades ELi õiguse üldpõhimõtteid, ja riiklikud piirmäärad ei liigu koos ELi näitajatega. Soome riiklikud piirmäärad on püsinud alates 2017. aastast kaupade ja teenuste puhul 60 000 eurot ning ehitustööde puhul 150 000 eurot. Iirimaa kasutab riiklikke reklaamipiirmäärasid 50 000 eurot kaupade ja teenuste puhul ning 200 000 eurot ehitustööde puhul. Need riiklikud näitajad on ELi piirmääradest eraldi.

Ettevõte, mis teeb pakkumisi mitmel Tendly turul, töötab seega vähemalt kahe reeglite kihiga: praegune ELi raamistik, mis on aktiivses läbivaatamisel, ja riiklikud reeglid, mis muutuvad oma ajakava järgi. Isegi kui lõplik ELi instrument on määrus, jääksid erinevused ELi piirmääradest allapoole ja valdkondadesse, mis on jäetud siseriikliku õiguse või tava reguleerida.

Mida sellega kohe ette võtta

Avaldamata reform ei nõua teilt praegu pakkumismallide ümberkirjutamist. Siiski tasub teha järgmised praktilised kontrollid:

• Ärge tuginege lävele või menetlusele, mille õppisite eelmisel aastal. Kontrollige kehtivat ametlikku läve ja hankedokumente. Asjakohane näitaja võib sõltuda riigist, ostja tüübist, lepingu tüübist ja erirežiimist.
• Lugege hoolikalt läbi kõik jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse väärtuse nõuded. See võib esineda tehnilise spetsifikatsiooni, valikukriteeriumi, hankelepingu sõlmimise kriteeriumi või lepingu täitmise tingimusena, seega ärge eeldage, et iga sellist klauslit hinnatakse samamoodi.
• Hoidke ettevõtte teave, sertifikaadid ja deklaratsioonid valmis ning kontrollige nende kehtivust, kui tõendeid nõutakse. Digitaalsed enesedeklaratsioonid võivad esimeses etapis tööd vähendada, kuid ostja võib hiljem menetluse käigus siiski nõuda täiendavaid dokumente.
• Jälgige 9. septembrit. Ametlik ettepanek näitab, millised osad lekkinud kavandist jäävad alles ja annab esimese usaldusväärse aluse praktilise mõju hindamiseks.

Kuidas Tendly sobib

Uuele hanketurule sisenemine ei peaks tähendama ainult teise riigi reeglite õppimist. Tendly ühendab pühendunud hankeeksperdi tehisintellekti tööriistadega, pakkudes teie meeskonnale praktilist tuge tundmatul turul pakkumisi tehes.

• Tehke koostööd pühendunud hankeeksperdiga. Teie ekspert aitab teil mõista riigipõhiseid reegleid ja hanketingimusi, hinnata, kas võimalus sobib teie ettevõttele, ja koostada esitamiseks vajalikud dokumendid.
• Sisenege uuele turule väiksema ebakindlusega. Kui teete pakkumist riigis esimest korda, saab teie ekspert selgitada kohalikku protsessi, märkida ebatavalisi nõudeid ja juhendada teid pakkumise otsusest kuni lõpliku ülevaatuseni.
• Esitage keerulisi küsimusi hankedokumentide kohta. Tendly AI chat loeb hankepaketti ja vastab küsimustele sobivuse, nõutavate tõendite, hindamiskriteeriumide, lepingutingimuste, riskide ja muude üksikasjade kohta, ilma et peaksite iga faili käsitsi läbi otsima.

Teie kontrollite lõplikku esitamist, samal ajal kui Tendly annab teile nii inimliku ekspertiisi kui ka dokumenditasandi vastused, mis on vajalikud enesekindlaks pakkumiseks. See on Tendly Strategist teenus, kus hankeekspert töötab teiega koos hankega.

KKK

Kas uued läved kehtivad hankele, millele ma juba pakkumist teen?

Üldiselt mitte. Direktiivi 2014/24/EL kohaselt on läve testi jaoks kasutatav hinnanguline väärtus fikseeritud, kui saadetakse välja hanketeade või, kui teadet ei ole, kui hankija alustab menetlust. Läve muutus ei klassifitseeri tavaliselt juba käimasolevat hanget ümber.

Kas ELi riigihangete seadus on juba jõustunud?

Ei. Alates 15. augustist 2026 on komisjon seaduse välja kuulutanud, kuid ei ole avaldanud seadusandlikku ettepanekut. Avaldamist oodatakse 9. septembril 2026. Seejärel peaksid parlament ja nõukogu enne selle jõustumist lõpliku teksti läbi rääkima ja vastu võtma.

Kas määrus kehtib tõesti igas riigis samamoodi?

Määrus kehtiks otse ilma riikliku ülevõtmiseta, kuid see ei muudaks iga hanget praktikas identseteks. Riiklikud reeglid oleksid endiselt olulised allpool ELi lävesid ja kõikjal, kus lõplik ELi tekst jätab liikmesriikidele kaalutlusõiguse. Samuti ei ole veel kinnitatud, et lõplik ettepanek jääb määruseks.

Kas ma pean praegu oma pakkumise tegemise viisi muutma?

Mitte kavandatava reformi tõttu. Järgige teie ees oleva hanke reegleid ja dokumente. 2026. aasta läved kehtivad juba nende alusel algatatud menetlustele, samas kui riigihangete seadus on alles tulevane ettepanek.