EL tahab muuta riigihangete hindamise viisi: mida tähendab uus hankepakkumine pakkujatele

ELi avaliku sektori ostjad kulutavad aastas umbes 2,5 triljonit eurot ja komisjoni enda hinnangul tekitavad kehtivad eeskirjad neile „suure halduskoormuse ja õigusliku ebakindluse, soodustades kõige vähem riskantseid valikuid”. 9. septembril 2026 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku ühe määruse, riigihankeseaduse (COM(2026) 590) kohta, et asendada kolm 2014. aasta hankedirektiivi. See on ettepanek: parlament ja nõukogu peavad selle heaks kiitma ning see hakkaks kehtima alles kaks aastat pärast jõustumist. Praegu pakkumisel olevate hangete puhul ei muutu midagi.

Lühike vastus: riigihangetel osaleva ettevõtte jaoks muutuks neli asja. Hind ei saaks enam olla ainus tegur: kvaliteet peaks moodustama vähemalt 30 protsenti punktisummast, välja arvatud juhul, kui ostja seda põhjendab. Viie menetluse asemel oleks kolm menetlust ja ostjad saaksid kõigis neist läbirääkimisi pidada. Riiklikud hankedokumentide platvormid ühendataks üheks ELi turuplatsiks, nii et ettevõte sisestab oma põhiandmed vaid korra. Ja ostjad saaksid selge õigusliku õiguse piirata hankemenetlust ELi ettevõtetega ja ELi-väliste ettevõtetega, kellega on selle ostu kohta sõlmitud leping. Väärtuspiirid, mis otsustavad, millal ELi eeskirjad kehtivad, jäävad ehitustööde ning tavaliste tarne- ja teenuslepingute puhul samaks.

Ettepanek viie numbri kaupa

• 30 protsenti on minimaalne osakaal punktisummast, mille moodustavad kvaliteedikriteeriumid (artikli 98 lõige 4); 50 protsenti töömahukate lepingute puhul, kus töö moodustab tavaliselt vähemalt poole lepingu väärtusest (artikli 6 lõige 10)
• 3 menetlust asendaksid praegused 5: avatud menetlus valikulise läbirääkimisega, dünaamiline hankesüsteem ja innovatsioonipartnerlus; avatud menetlus annab esimese pakkumise puhul huviavaldusteks vähemalt 20 päeva (artikkel 34)
• 650 miljonit eurot on komisjoni hinnanguline iga-aastane haldussääst: 570 miljonit eurot ettevõtetele, 80 miljonit eurot avaliku sektori ostjatele
• 5 404 000 eurot ehitustööde puhul ja 140 000 või 216 000 eurot tarne- ja teenuslepingute puhul (keskvalitsus ja muud ostjad) on artiklis 2 sätestatud lävendväärtused, mis on samad, mis tänapäeval
• 2 aastat pärast jõustumist hakkaks määrus kehtima (artikkel 149), kui parlament ja nõukogu on selle vastu võtnud

Kvaliteet saaks garanteeritud osa punktisummast

Kujutage ette hanget, mille eest antakse 100 punkti. Täna otsustab ostja, kui palju neist punktidest läheb hinnale ja kui palju kvaliteedile, ning kui siseriiklik õigus seda lubab, võib lepingu sõlmida ainult hinna alusel. Eelnõu kohaselt moodustaks kvaliteet tavaliselt vähemalt 30 punkti 100-st. Töömahukate lepingute, näiteks puhastusteenuste puhul oleks miinimum 50. Ostja võiks endiselt lepingu sõlmida ainult hinna alusel, kuid ainult selgitades, kuidas tehnilised kirjeldused või lepingutingimused tagavad kvaliteedi (artikli 98 lõige 5); komisjon nimetab seda „järgima või selgitama” põhimõtteks.

Kvaliteedi hindamine ei ole uus: direktiivi 2014/24/EL artikkel 67 lubab juba hinna ja kvaliteedi suhet. Uus on garanteeritud miinimum. Ostjad valiksid endiselt kvaliteedikriteeriumid ja nende kaalud artiklis 98 nimetatud asjade hulgast: tehniline väärtus, keskkonna- ja sotsiaalsed tegurid, innovatsioon, tarnekindlus, määratud personal, tarnetingimused.

Osad: ostjad peaksid selgitama, miks nad lepingut ei jaga

Osa on lepingu eraldi osa, millele ettevõte saab iseseisvalt pakkumise teha. Tänane direktiiv kohustab ostjat juba esitama peamised põhjused lepingu jagamata jätmiseks (artikkel 46) ja lubab juba väikeste osade, alla 80 000 euro tarne- või teenuslepingute puhul või 1 miljoni euro ehitustööde puhul ja kuni 20 protsenti koguväärtusest, sõlmimist ilma direktiivi menetlusteta (artikli 5 lõige 10). Eelnõu säilitab mõlemad ja loetleb, mida ostja peab asjakohaselt kaaluma: VKEde osalemine, sõltuvus ühest tarnijast, tarneahela vastupidavus, tarnekindlus ja innovatsioon, võrreldes menetluse tõhususe ja terviklikkusega (artikkel 100).

„Euroopa eelistus”: kes saab pakkumise teha ja kust

Esiteks praktiline tähendus: ostja võiks valida, kas piirata hanget ELi ettevõtetega ja ELi-väliste ettevõtetega, kellega on selle konkreetse ostu kohta sõlmitud leping. Eelnõu nimetab neid ettevõtteid „kaetud” ettevõteteks. Artikli 70 kohaselt on ettevõte kaetud, kui tema riik on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepingu (GPA) osaline, tal on ELiga kaubandusleping või tal on ELiga tolliliidu leping, ja kui see konkreetne ost kuulub ELi kohustuste hulka vastavalt lepingule. The Guardian teatab, et GPA-l on 22 osalist, sealhulgas EL, Ühendkuningriik, USA, Kanada ja Jaapan; Mandri-Hiina ei ole üks neist.

Teiseks, kaubad ise. Ostja võiks nõuda, et pakutav pärineks EList või kaetud riigist „täielikult või teatud määral”, ja võiks tagasi lükata pakkumise, mille väärtusest vähem kui pool on ELi või kaetud päritolu (artikli 73 lõige 2). Päritolu määratakse kehtivate ELi tolli- ja kaubanduseeskirjade alusel (artikkel 74).

Kolmandaks, hindamine. Ainult järjestamise eesmärgil võiks ostja anda hinnaalandust või lisapunkte ELi või kaetud ettevõtete pakkumistele või pakkumistele, millel on suurem ELi või kaetud osakaal. Kõik need meetmed tuleb teatada hanketeates („konkursi avalik kokkuvõte”) ja ostjad peavad teavitama riiklikku asutust kõrvalehoidmise märkidest (artikli 73 lõiked 3 ja 4). Artikkel 76 lubab ostjal eelistusest loobuda neljal juhul, sealhulgas juhul, kui ükski ELi või kaetud tarnija ei suuda tarnida „ja mõistlikku alternatiivi või asendust ei ole”, ja kui selle kohaldamine tähendaks ostmist „ebaproportsionaalsete kuludega”. Delegeeritud õigusaktid, lisareeglid, mille komisjon võiks vastu võtta määrusega antud volituste alusel, võiksid muuta eelistuse kohustuslikuks „kui see on liidu huvides” (artikkel 75).

Mida ütleb komisjon ja mida ütlevad teised

Tegevasepresident Stéphane Séjourné pani vastutuse ostjatele. „Ostjad saavad suhtuda Euroopa pakkumistesse soodsamalt [ja] piirata või tagasi lükata pakkumisi riikidest, kellel ei ole riigihankelepingut või kes ei järgi rahvusvaheliselt siduvaid riigihanke-eeskirju,” ütles ta ajakirjanikele The Guardiani andmetel. NOSile: kui Hiina bussid sõidavad peagi läbi Berliini, „ei saa seda meile süüks panna”.

NOS märgib ka piiranguid: miski ei kohusta ostjat eelistama Euroopa ettevõtteid ja ostja otsustab, kuidas kvaliteedikriteeriume täita. Séjourné möönis, et Hiina tooted on jätkusuutlikkuse osas regulaarselt paremad, „seega peame aitama Euroopa ettevõtetel toota sama kvaliteediga või isegi paremaid tooteid”.

Hiina esitas vastuväite 17. septembril. Hiina kaubandusministeeriumi pressiesindaja He Yadong ütles, et Hiina on „väga mures” „Euroopa eelistuse” klauslite pärast ja kutsus ELi üles „austama WTO reegleid, hoidma oma turgu avatuna ja muutma diskrimineerivaid klausleid”.

Leedu surub reformi edasi oma nõukogu eesistumise ajal 2027. aasta esimesel poolel, ütles majandus- ja innovatsiooniminister Edvinas Grikšas 14. septembril.

Mis on veel lahtine

The Guardiani hinnangul muudetakse teksti tõenäoliselt seadusandliku protsessi käigus. Parlamendi menetlustoimikus (2026/0265(COD)) on ettepanek loetletud ettevalmistavas etapis, komitee suunamine on veel pooleli, raportöör puudub ja hääletamise kuupäev puudub. Komisjoni lubatud veebipõhisel tööriistal katvuse ja päritolu kontrollimiseks puudub käivitamiskuupäev ning delegeeritud õigusakte, mis võiksid eelistuse kohustuslikuks muuta, ei eksisteeri. Läved võivad samuti muutuda enne määruse kohaldamist, kuna neid vaadatakse läbi iga kahe aasta tagant (artikkel 3).

Mida nüüd teha

• Kvaliteedikriteeriumid, mis on teie loetavas hankes kaalutud? Loetlege tõendid, mida iga kriteerium nõuab, ja hinnake punkte, mida saate teenida, enne kui pakkumise hinnastate.
• Tarneahel sisaldab mitte-ELi komponente? Kontrollige, kas see ost on kaetud ELi kohustustega päritoluriigi suhtes, ostja, teema ja väärtuse järgi, mitte ainult seda, kas riik on GPA osaline; artikkel 70 tõmbab selle piiri.
• Leping alla 140 000 euro (keskvalitsus) või 216 000 euro (muud ostjad) asjade ja teenuste puhul või alla 5 404 000 euro ehitustööde puhul? Eelnõu menetlus- ja hankelepingu sõlmimise reeglid üldjuhul ei kehtiks ja need sätestab riiklik õigus, kuigi mõned selle andmete esitamise kohustused hõlmaksid lepingut siiski (artikkel 134).

Avage Tendly, et näha, millised hanked teie ettevõttele täna sobivad, või laske Strategist eksperdil turgu teie eest jälgida.